Muusika

"Esmahetked" on terve plaadi jagu kaunist jazzmuusikat. Laule on aidanud kirjutada teiste seas Maian Kärmas, Jaan Tätte ja Kristjan Randalu. Nii nagu albumi viimases loos "Lahkumine" on read: "Sa kiirustades tulid minu juurde, ma ei taha, et Sa kiirustades läed", nõnda on ka selle muusikaga, ta ei kiirusta minekuga, kuid te sooviksite, et ta veel hetkeks jääks.

 See plaat on Liisi Koiksoni, Ardo Ran Varrese ja Anzori Barkalaja ühise loometöö tulemus. Nii nagu albumi viimane lugu on pealkirjastatud “Unelus”, on terve plaat natukene nagu unelus. Viib kuhugi mõtlikku kaugusesse. Helid on kõik kuidagi selged ja konkreetsed aga samas mõjub kogu tervik justkui liugleks päikesetõusul läbi uduse raba, segamatult ja graatsiliselt. "Vaikne esmaspäev" on väärt kuulamine. 

Pärast seitset aastat stuudiopausi on The Wallflowers tagasi. Endiselt paistab, et päris oma "mina" pole muusikalises mõttes leitud ja see võibolla ongi hea, sest album kõlab iga koha pealt natukene erinevalt, pidades silmas just laulukirjutamise poolt. Igaljuhul on see üks põnev kuulamine.

Toores blues ja rock, aastal 2013? Jah, see on Gary Clark Jr.
album: "Blak And Blu". Ajal, kus pop on võtnud oma suuna on värskendav leida selle vahelt midgi, mis laiemas plaanis on veidi unustustehõlma vajunud. Plaadi mitu erinevat nägu pakuvad kuulajale ühtaegu põnevust ja ka natuke valu. Gary Clark Jr. on võtnud julguse katsetada ja nõnda on tulemus saanud selline, et üksteise kõrval asetsevad albumil väga eriilmelised lood. Traadised kitarrid, r'n'b biit ja isegi keelpillid ballaadis, mahuvad kõik sinna ära. Kindlasti on see plaat, mis väärib kuulaja tähelepanu.

See on 68-aastase käredahäälse roki ja bluusilaulja 23. Plaat. Joe Cocker on endiselt vormis ning kõlab sellel albumil oma tuntud headuses. Gruuvid ja ballaadid seisavad kõrvuti ning ei lase endis pettuda. Plaadi on produtseerinud Matt Serletic, kes tegi sama ka Joe albumiga “Matchbox Twenty”. Mis siis muud kui “Fire it up”!