Los Angelesest pärit trompetist Jason Hunter on jõudnud Fullertoni ja Berklee kaudu Eestisse ning viimaste aastate jooksul saanud püsivaks liikmeks eesti jazzi maastikul. Välja kujunenud käekirja ja aastatepikkuse lavakogemuse taustal on lausa üllatav, et ta on alles nüüd jõudnud debüütalbumini. Märtsi teises pooles ilmuv "From Afar" on segu parimatest jazzi traditsioonidest ning noorpõlves kuuldud hip-hopi mõjudest. Ometi leiab Hunter nende vahel maitseka tasakaalu ning selle kaudu joonistub välja oma stiil, millele aitab kaasa ka tõik, et tegemist on valdavalt autoriplaadiga. Oluline on ka rahvusvahelise koosluse ühine hingamine. Aleksander Paal saksofonil, Holger Marjamaa klaveril, Heikko Remmel kontrabassil ning Augustas Baronas ja Brandon Mayes trummidel. Eelkõige pakub kõrvale pai Hunteri trompeti ja Aleksander Paali saksofoni veatu kokkumäng. On omaette saavutus kutsuda kokku nii võimekas ansambel ja, veel enamgi, vaid kahe stuudiopäevaga salvestada terve album, mille kokkukõla võiks vihjata kuudepikkust tööd ja lihvi. Tõeline maiuspala instrumentaaljazzi sõpradele.
Kommentaarid
näita
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Laadi juurde ({{comments.length - commentsLimitRadio}})
Tähelepanu!
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.
On universaalne tõde, et geniaalseimad asjad siin ilmas on reeglina lihtsad. Nõnda ka Liisi Koiksoni ja Joel Remmeli ühine kauamängiv "Põimumised". Sedavõrd minimalistlike vahenditega albumitel, kus kõlavad kõigest klaver ja vokaal, näpuotsatäie efektidega, on alati oht hõredaks jääda. Peatumatu nõtkusega liiklevad aga sel plaadil kaks muusikut nende eneste jaoks armsaks saanud ja ka enamuse meie seas tuntust kogunud lugude vahel ning annavad neile uue hingamise. Poetavad sekka paar instrumentaali-vokaliisi. Tegelikult juba head mõned aastad duona siin-seal üles astunud Koikson-Remmel on mingi ühise meelelaadi ja temperamendi musternäide, mis väljendub eelkõige selles pingutamata ja kerges kõlas, mis annab "Põimumistele" läbiva tooni. Ülimalt meloodilise tunnetusega tõlgendused on kõigiti heakõlalised ja helged, muutumata liialt magusaks. Need on esitused, mille uusversioonid süstivad kuulajasse ehk ka mingi õrna annuse nostalgiat. On siis põhjuseks Koiksoni-Remmeli lõpuni armastusväärne esituslaad või mälestus ajast, mil nende laulude esmaversioonid laineid lõid, kes teab. Ja kas ongi vaja teada? Sünnib ju tunne. Hetkesolemise mulje. Vaid kaheksa palaga album on petlikult väike mõõdupuu nii nende kahe tegeliku repertuaari kui ka võimete ulatuse kohta. Seega jääb üle loota, et "Põimumised" on vaid esimene ettevõtmine nende pikemas ühiste tegemiste jadas.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.