Maarja Aarma on muusikuna liikunud mööda pealtnäha ootuspärast trajektoori – Tallinna Muusikakool, ETV tütarlastekoor, Otsakool, Muusika- ja Teatriakadeemia ning näpuotsaga Norrat ja Inglismaad sinna sekka. Tema eneseteostuse valikud ansambli Gretagrund või Maarja Aarma MA eestvedamisel on olnud aga kõike muud kui ootuspärased. Nõnda ka värskeima viieloolise EP'ga "Queenland", mis on MA koosseisu teiseks üllitiseks. Neo-souli veenev viljelemine ei ole siinmail just kõigil loomuldasa õnnestunud. "Queenlandi" lugudeviisik aga otsib eelkõige selle stiili maastikel üles oma sisulise ja muusikalise teraviku ning keskendub sellele pühendunult. Seda fokusseeritust aitavad kanda kaasmuusikud - Janno Trump bassil, Madis Muul klahvpillidel ja trummar Dmitri Nikolajevski. Lühialbum puhkeb elule just solisti ja laululooja Aarma näolisena, kuid ühised otsingud ja aerutõmbed on MA nelik kindlasti samas rütmis teinud. Väikese võlukomponendina näib olevat mõjunud ka Taavi Paometsa valvas kõrv nii laulupartiide salvestaja kui tervikliku kõlapildi valvurina. Vokaali värvingute diapasoon on maksimumini viidud ja "Queenlandi" tervik on orgaaniline nagu vesi jões. Nüüd oleks tegijatel vaja veel detailsemalt oma publik üles leida, et Maarja Aarma MA'le vääriliselt armastust avaldataks.
Kommentaarid
näita
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Laadi juurde ({{comments.length - commentsLimitRadio}})
Tähelepanu!
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.
On universaalne tõde, et geniaalseimad asjad siin ilmas on reeglina lihtsad. Nõnda ka Liisi Koiksoni ja Joel Remmeli ühine kauamängiv "Põimumised". Sedavõrd minimalistlike vahenditega albumitel, kus kõlavad kõigest klaver ja vokaal, näpuotsatäie efektidega, on alati oht hõredaks jääda. Peatumatu nõtkusega liiklevad aga sel plaadil kaks muusikut nende eneste jaoks armsaks saanud ja ka enamuse meie seas tuntust kogunud lugude vahel ning annavad neile uue hingamise. Poetavad sekka paar instrumentaali-vokaliisi. Tegelikult juba head mõned aastad duona siin-seal üles astunud Koikson-Remmel on mingi ühise meelelaadi ja temperamendi musternäide, mis väljendub eelkõige selles pingutamata ja kerges kõlas, mis annab "Põimumistele" läbiva tooni. Ülimalt meloodilise tunnetusega tõlgendused on kõigiti heakõlalised ja helged, muutumata liialt magusaks. Need on esitused, mille uusversioonid süstivad kuulajasse ehk ka mingi õrna annuse nostalgiat. On siis põhjuseks Koiksoni-Remmeli lõpuni armastusväärne esituslaad või mälestus ajast, mil nende laulude esmaversioonid laineid lõid, kes teab. Ja kas ongi vaja teada? Sünnib ju tunne. Hetkesolemise mulje. Vaid kaheksa palaga album on petlikult väike mõõdupuu nii nende kahe tegeliku repertuaari kui ka võimete ulatuse kohta. Seega jääb üle loota, et "Põimumised" on vaid esimene ettevõtmine nende pikemas ühiste tegemiste jadas.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.