Tempereeritud laenguga laulab Liina Saar veel ühe albumijagu mõtteid muusikasse. Ta teeb seda vaid talle omasel salasosinal, mis peaks meid, madalale vajunud pilvede ja haruldaste päevasööstude maa elanikke küll pärikarva paitama. Indrek Koff, Jan Kaus ja Lauri Saatpalu on vaid mõned sõnaseadjad, kes Saare pakutud muusikale oma tekstitikandid peale on nõelunud ja nende kõigi kõla tõestab, et kui vahel õige leebelt ja tasakesti öelda, siis kuuldakse pareminigi. Liina Saare teise sooloalbumi laulud on nagu laualt jadamisi lendu tõusnud paberilehed, tekstid peal ja Saare viisid sabas. Vaatamata sellele, et viisid sündisid enne. Lihtsalt esitus annab siin lahkelt tekstile tüüri ja tiivad. Nagu oma debüüdil "Õhtulaulud", on Saar ka käesoleval albumil valinud kaasmuusikuteks Joel Remmeli, Jaan Jaansoni, Mihkel Mälgandi ja Ahto Abneri. Albumi lõppu ühe loo jagu Preziosot Marti Tärni seades ka. Kuigi "Püüdmata tunne" on kauamängiv, kus lubatakse endale eelnevast gruuvikamat kulgu, on üldtoonid siiski mahedad. See on sumedate õhtute veini kõrvaline või pika autosõidu üksinduses enesega tuttavaks saamise plaat.
Kommentaarid
näita
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Laadi juurde ({{comments.length - commentsLimitRadio}})
Tähelepanu!
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.
On universaalne tõde, et geniaalseimad asjad siin ilmas on reeglina lihtsad. Nõnda ka Liisi Koiksoni ja Joel Remmeli ühine kauamängiv "Põimumised". Sedavõrd minimalistlike vahenditega albumitel, kus kõlavad kõigest klaver ja vokaal, näpuotsatäie efektidega, on alati oht hõredaks jääda. Peatumatu nõtkusega liiklevad aga sel plaadil kaks muusikut nende eneste jaoks armsaks saanud ja ka enamuse meie seas tuntust kogunud lugude vahel ning annavad neile uue hingamise. Poetavad sekka paar instrumentaali-vokaliisi. Tegelikult juba head mõned aastad duona siin-seal üles astunud Koikson-Remmel on mingi ühise meelelaadi ja temperamendi musternäide, mis väljendub eelkõige selles pingutamata ja kerges kõlas, mis annab "Põimumistele" läbiva tooni. Ülimalt meloodilise tunnetusega tõlgendused on kõigiti heakõlalised ja helged, muutumata liialt magusaks. Need on esitused, mille uusversioonid süstivad kuulajasse ehk ka mingi õrna annuse nostalgiat. On siis põhjuseks Koiksoni-Remmeli lõpuni armastusväärne esituslaad või mälestus ajast, mil nende laulude esmaversioonid laineid lõid, kes teab. Ja kas ongi vaja teada? Sünnib ju tunne. Hetkesolemise mulje. Vaid kaheksa palaga album on petlikult väike mõõdupuu nii nende kahe tegeliku repertuaari kui ka võimete ulatuse kohta. Seega jääb üle loota, et "Põimumised" on vaid esimene ettevõtmine nende pikemas ühiste tegemiste jadas.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.