Kooslustega Ajavares, Verbaarium ja MiaMee endale rikkaliku lauljapagasi kogunud Liina Saar on jõudnud lõpuks soolodebüüdini. See on tabavalt ajastatud sööst. "Õhtulaulud" on eneses selguseni settinud artisti ja laululooja klaar minapilt. Viisid pärinevad valdavalt Saare sulest ning tekstid eri luuletajatelt või tekstitegijatelt – kokku põimub kaheksalaululine tervik, mis kõneleb enda eest. Kergejalgne, siht selge, vaim valmis. Ei ühtegi veiderdust ega liialdust. Ollakse vaoshoitud, ehk liigagi. Kuid kes saab ausa enda vastu. Kõlalt naturaalne, ent viimistletud, pakub album meditatiivset kulgu, minetamata seejuures sisemist erksust ja kohalolekut. Nii muusikalist kui sõnalist. Ja keskpärase tekstiga Saar ei jända. Ta laenab klassikutest Haavast Alverini ning kaasaegsetest Kausist Pehkini. Kaasmuusikuteks Joel-Rasmus Remmel klaveril, Jaan Jaanson kitarril, Mihkel Mälgand kontrabassil ning Ahto Abner löökpillidel, ärkavad nõtked seaded ellu. Arvatavasti pikaks ajaks, sest "Õhtulauludes" on ajatut hõngu.
Kommentaarid
näita
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Laadi juurde ({{comments.length - commentsLimitRadio}})
Tähelepanu!
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.
On universaalne tõde, et geniaalseimad asjad siin ilmas on reeglina lihtsad. Nõnda ka Liisi Koiksoni ja Joel Remmeli ühine kauamängiv "Põimumised". Sedavõrd minimalistlike vahenditega albumitel, kus kõlavad kõigest klaver ja vokaal, näpuotsatäie efektidega, on alati oht hõredaks jääda. Peatumatu nõtkusega liiklevad aga sel plaadil kaks muusikut nende eneste jaoks armsaks saanud ja ka enamuse meie seas tuntust kogunud lugude vahel ning annavad neile uue hingamise. Poetavad sekka paar instrumentaali-vokaliisi. Tegelikult juba head mõned aastad duona siin-seal üles astunud Koikson-Remmel on mingi ühise meelelaadi ja temperamendi musternäide, mis väljendub eelkõige selles pingutamata ja kerges kõlas, mis annab "Põimumistele" läbiva tooni. Ülimalt meloodilise tunnetusega tõlgendused on kõigiti heakõlalised ja helged, muutumata liialt magusaks. Need on esitused, mille uusversioonid süstivad kuulajasse ehk ka mingi õrna annuse nostalgiat. On siis põhjuseks Koiksoni-Remmeli lõpuni armastusväärne esituslaad või mälestus ajast, mil nende laulude esmaversioonid laineid lõid, kes teab. Ja kas ongi vaja teada? Sünnib ju tunne. Hetkesolemise mulje. Vaid kaheksa palaga album on petlikult väike mõõdupuu nii nende kahe tegeliku repertuaari kui ka võimete ulatuse kohta. Seega jääb üle loota, et "Põimumised" on vaid esimene ettevõtmine nende pikemas ühiste tegemiste jadas.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.