Holger Marjamaale terendab tegude aeg. Ees ootab põnev teekond. Jah, on tublisid tegusid juba tehtud ka, kuid kauamängiv on sedapuhku esimene. Debüüdist räägime tinglikult, sest tervikkava on koostatud varemgi, isegi plaadiks salvestatud, kuid miskipärast kaunikesti vaka alla jäetud. Nüüd, mitmeaastase kaarega läbi New Yorgi ja Manhattan School of Music'u tagasi kodumaale jõudnud pianistil on teekonnalt ette näidata muljetavaldav seltskond kaasmuusikuid, kelle ta Baltimore'is stuudiosse koondas, et jäädvustada oma arusaam nii mõnestki, nagu pealkirigi lubab, standardist. Nende seas näiteks Hancocki "Maiden Voyage", Monki "'Round Midnight" ning Carmichaeli ja Merceri "Skylark". Viimane neist on ka albumi üks väheseid mõtlikke hetki, sest tervikuna on "Mostly Standards" tihe – harmoonilises plaanis läbi vaetud, hoogsalt igat järgmist nooti jahtiv, liikuv. Võiks öelda, lausa tõttav. Kindlasti ka sihi- ja meelekindel. Lisaks Marjamaale, moodustavad muusikute põhituumiku ameerika kolleegid – Lee Pearson II trummidel ja Alexander Claffy kontrabassil. Väärikates kõrvalosades veel Aleksander Paal saksofonil, samuti Ameerikas endale nime tegev Benny Benack III trompetil, Kevin Walker elektrikitarril, Jussi Lehtonen trummidel ja Heikko Remmel kontrabassil. Albumi viimases loos võetakse aga suund sootuks gospelile ning muidu läbivalt instrumentaalse plaadi lõpetab maheda vokaaliga Micah Smith loos "Surgery". Albumi toitvaimad palad on siiski standardite vahele põimitud kaks Marjamaa enda originaalpala "Holger's Tune", mis võiks ka püstloodis seinast üles ronida ning meloodiliselt jutustav "You're Not Alone". "Mostly Standards" on ameerika jazzi, souli ja ka gospelit orgaaniliselt tunnetav Maarjamaa mehe paikapanev debüüt.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.